Pea terve suvi on mu kannul käinud mõte, et puudel on sõnum mida oleks vaja levitada, neist veidi pikemalt ja põhjalikumalt rääkida. Nüüd lõpuks saabki see sõnadeks ja pildiks, siinsamas.
Puude mõistes on maailm rahulik ja stoiline, nende aeg voolab omas aeglases kindlas rütmis ning selles on midagi imeliselt rahustavat millest  võiks tänapäeva kiire ja rahutu inimene pidepunkti leida. Kuid puid ei ole piisavalt, vähemalt mitte meie endi vahetus läheduses, kui me just metsas ei ela. Neid võiks olla kordades rohkem.
Miks me ei too oma aedadesse enam puid?
Vanade majade ümbrusest leiab palju eakaid puid, mitmed neist on juba oma elu lõpusirgel, kuid on ka selliseid, mis jätkavad veel pikalt peale meie tegutsemisi. Miks ei leia uute majade ümbrusest enam pea ühtegi puud, vähemalt selliseid mida saaks puudeks nimetada, mis ei ole miniatuursed leinavormid või muud pügatud ja valvsalt madalana hoitud põõsaspuud?
Sest uuenduslikud tuuled on meisse ka uued hirmud ja kahtlused puhunud millest nüüd enam nii kergesti lahti ei saa. Uute tegemistega tahtsime kõike uutmoodi teha, vabaneda sellest vanast ‘võsast’ ja pimedusest mis eelmiste aegadega kaasas käis. Nüüd on meil valgus ja päike ja … lagedad aiad milles me end mugavalt ei tunne. Hirm, et puu võtab selle vähesegi päikese on suur ja hirm, et puu sirgub hiiglaseks ning hakkab ka maja ohustama, võib-olla veelgi suurem. Tegelikult on sellel kõigel väga vähe alust tõeliseks hirmuks. Miks?
Mõned toredad ja kasulikud teadmised puude kohta
* Puud aias annavad selle vajaliku kolmanda, peakohal oleva mõõtme, mille abil end aias hubaselt ja koduselt tunneme. Kui toas on meie peakohal olevaks kolmandaks mõõtmeks lagi, siis aeda astudes saab meie laeks taevas, kuid see on liiga kõrgel, et meis hubasuse ja piiratuse/turvalisuse tunnet tekitada. Siin tulevadki appi puud oma võradega.
* Heitlehine puu maja lähedal annab suvisel ajal varju, kuid laseb talvisel madalal päikesel majani jõuda. Suvised hetked kuumal lõunapoolsel terrassil nõuavad juba ka meie kliimas mingit sorti varju tekitamist ja puu on selleks parim looduslik valik. Samas on heitlehine puu talvel raagus ning laseb oma okste vahelt läbi piisavalt palju päikest mis majani jõuab. Talvine päike on ka madalam ning see jõuab majani madalamalt, tihti lausa altpoolt võra.
* Puud peamistel tuulesuundadel tõkestavad tuult, jaotavad selle ümber ning hoiavad sellega ka maja temperatuuri kõrgema. Samas hoiavad suvised puud maja temeperatuuri veidi madalama. Lisaks puhastavad ja värskendavad puud oma vahetus ümbruses õhku ning on ka tugeva energeetikaga – annavad energiat.
* Heitlehine puu võib olla üks kõige dekoratiivsemaid elemente maja lähedal – oma võra, lehestiku ja tüvega ning aastaaegade muutumisega. Kauni kujuga arhitektuurne puu võib olla väga hea skulptuuri asendaja aias. Â
* Puu ei pea olema 20 m kõrge ja 10 m lai. On olemas väga suur valik madalamaid ja väiksemaid puid mis annavad välja puu mõõdu ja täidavad igati oma ülesanded aias. Enne puu valikut tuleb vaid teha väike uuring milline puu kui suureks ja laiaks kasvab, kui kiire kasvuga ta on ning millise kuju ta võtab. Â
* Puud annavad paljunõutud privaatsuse naabritest ja kõigest ümbritsevast mida aias olles näha ei tahaks. Nende struktuur jääb alles ka talveks. Â
Milliseid puid valida?
Igas aias peaks olema vähemalt 1-3 puud. Väga väikesed aiad võivad piirduda ühe väiksemat kasvu puuga mille koht on hoolega valitud.
* Puu peaks sulanduma oma keskkonda ja sobima sealsete mullastiku- ning kliimatingimustega (mõtle ka varju ja valguse aspektile).
* Järgmisena kaalu puu kasvu ja vormi – milline vorm sulle meeldib, kui kõrgeks võiks puu kasvada? Ära karda puid mis võivad kunagi kasvada 5-6 meetriseks. Istutatuna aia äärde, ei võta nad ära seda ihaldatud päikesevalgust, sest nende varjud lihtsalt ei ulatu nii kaugele. Suvine päike käib kõrgelt ja varjud on seega lühemad, õhtused varjud muutuvad küll pikemaks, kuid siin tulebki appi puude õige paigutamine õigele suunale.
* Mõtle läbi ka detailid – milline on puu leht, milline tüve vorm ja tüve värv – kui dekoratiivne see talvel on? Kas puulehed vahetavad värvi – on kevadel noorte lehtedena näiteks punakad, muutuvad suvel tumeroheliseks ja sügisel puna-kollaseks? Kas puu õitseb, millal ja milliste õitega? Kas kannab vilju või marju? See kõik on oluline kui pead otsustama vaid 1-2 puu kasuks.
* Ära karda sügisest puulehtede langemist. Kui puid on aias piisavalt vähe, ei ole lehtede hilissügisel kokkuriisumine nii suur töö. Langenud lehed on aia kaunis sügise ehe, neid ei pea ilmtingimata kohe kokku riisuma. Lisaks, kui oled ‘rohelise’ mõtlemisega, saad puulehed edukalt kompostiks ära kasutada, eriti õhemad ja kiiremini lagunevad lehed. Kogu need sügisel suurtesse prügikottidesse, hoia neid kinniselt üle talve ja juba järgmisel suvel on enamus lehti kompostina kasutatavad.
Kuhu paigutada puud?
Meie kliimas on väga hea paigutada puud põhja- ja läänesuunale. Põhjast võtavad puud kinni külma põhjatuule ning läänesuunalised tuuled on Eestis valdavad, seega kõige tuulisem suund üldse.
Kui tahta suvist varju tekitada, siis tuleks mõni puu paigutada ka lõunasuunale, suhteliselt maja lähedale, sest muidu ei ole vari piisav. Kindlasti tuleb kaaluda puu kaugust majast, et puu ei hakkaks tulevikus oma kasvuga maja ohustama.
Puud võiksid ääristada aeda, tekitada sinna kõrgema tasapinna kui hekid. Nende abil saad raamida kauneid vaateid ja suunata pilku. Osad puud võiksid jääda ka majale lähemale või teatud aiaruumidesse, kuhu tahad tuua varju või kõrgema peakohal oleva pinna.
Üks soovitus veel – kuna puu on aeglase kasvuga siis vali ta ostes pigem suurem ja vanem kui väike vitsake. Suuremate puudega saad kohese efekti, samas kui rahalises mõttes on kaotus tegelikult väike. Võrdluseks – väike vaher mis on kuni 1 m kõrge võib puukoolis maksta 200.- krooni, kuid üle 3 m puu hind on umbes 1100-1200.- krooni. Samas, enne kulub aastaid kui sellest väikesest puust on sirgunud 3 meetrine puu. Suuremad puud on ka talvekindlamad ja jäävad paremini püsima, lisaks on kauem puukoolis kasvanud puu juba teadlikult vormitud ja sinu valik puu kuju osas muutub lihtsamaks.Â
Head puude istutamist, sügis on selleks ideaalne aeg!
Väiksemaid dekoratiivseid heitlehiseid puid – nimekiri
 Acer ginnala (Ginnala vaher)
Acer griseum (Hall vaher)
Acer palmatum (Kämmalvaher)
Acer pensylvanicum (Pensilvaania vaher)
Acer platanoides ‚Globosum’ (Harilik vaher ‚Globosum’)
Acer rubrum (Punane vaher)
Acer rufinerve (Ruskeroodne vaher)
Betula albosinensis (Punane kask)
Cercidiphyllum japonicum (Jaapani juudapuulehik)
Cercis canadensis (Kanada juudapuu)
Magnolia (Magnoolia)
Malus – sordid (Iluõunapuu)
Prunus avium ‚Plena’ (Täidisõieline kirss ‚Plena’)
Prunus maackii (Amuuri toomingas)
Prunus sargentii (Sahhalini kirsipuu)
Prunus serrulata (Peensaagjas kirsipuu)
Pyrus salicifolia ‚Pendula’ (Pajulehine pirnipuu ‚Pendula’)
Rhus typhina (Harilik äädikapuu)
Sorbus sordid (Pihlakas)
Sorbus vilmorinii (Vilmorini pihlakas)
Betula albosinensis ehk Punane kask
Prunus serrula ehk Tiibeti kirsipuu. Osad puud peavad kasvama teatud arvu aastaid, et saavutada oma kauni tüvevärvi, nii ka Tiibeti kirsipuu. Ta on meie tingimustes veidi külmaõrn, kuid soojemates kasvukohtades võiks täiesti edukalt sirguda. Katsetan ise tema kasvatamise ära ning toon tõelistele fännidele ka mõned puud lisaks. Kel huvi, võib mõningaid põnevamaid sorte ka minu käest küsida.