Et elu liiga külm ja üksluine ei tunduks, siis ongi praegu just õige, tegelikult ka viimane aeg hakata kevadeks ja suveks plaane tegema. Sest kui kevad ühel hetkel ootamatult saabub, õhk on täis sula ning värsket energiat, siis on juba liiga hilja.

Mida siis praegu teha?
Õppida – kes end aiakujunduse põhimõtetega kurssi tahab viia, soovib teha aiaplaani, kujundada uusi alasid või täiendada end mistahes aiakujunduse teemal, neil oleks ideaalne võimalus veel praegu e-Kursusega liituda. Ka materjali läbilugemine võtab oma aja, mis siis veel plaani tegemisest rääkida. Üks hea aiaplaan tahab aga lisaks tegemisele ka mõtete settimist ja talle korduvalt otsa vaatamist, et valminud aed üle aastate ikka ja jälle sügava rahulolu südamesse tooks.

Planeerida – planeerida kõike mis aiaga seotud. Alustades sellest, milliseid alasid aeda juurde rajada ja mida ümber teha. Mõned aiaruumid kaotavad ajaga oma põnevuse, mõned taimed on oma aja ära elanud, liiga suureks kasvanud või oma võlu minetanud.
Annan mõned mõtted millega võiks veidi mängida:

• Kas aias on piisavalt privaatsust ja erinevaid põnevaid ruume?
• Kas terrass on mõnus ja hubane, parasjagu suur, et katta kõik vajadused?
• Kas olemasolev aiamööbel on mugav ja sobib mu aeda või terrassile? On seda piisavalt?
• Kas aias on puid mis annavad kolmanda, peal kohal oleva pinna mis meie olemise mõnusaks ja turvaliseks teeb?
• Kas valgustus aias ja terrassil on huvitav ja katab nii praktilised kui ka ilumeele vajadused?
• Kas pinnas/muld vajab parandamist? Kas selles kasvavad taimed on terved ja kasvavad lopsakalt? Kui ei siis mida välja vahetada?
• Kas taimealadega oled rahul? On nad igal aastaajal huvitavad ja kas nende vorm on ilus?
• Kas osa taimi vajab tõsisemat hooldust, lõikamist, jagamist või hoopis väljavahetamist? Millal erinevaid asju teha?
• Kas tahad aeda uusi taimi juurde tuua? Milliseid? Kuhu ja kui palju? Millises koguses? Kas nad sobivad olemasoleva mullastiku ning muude tingimustega (päike, vari jne)?
• Kas tahad proovida ise taimi seemnest kasvatada? Milliseid ja kui palju? Kust neid osta? Millal neid külvata ja millal maha istutada?
• Kas plaanid oma aeda selleks suveks ka suvelilli? Milliseid, millistes toonides ja kuhu? Kui palju?
• Kas mõned taimed tuleb ette ära tellida, et neid saada? Kust neid tellida? Millal need kätte saab? Selleks peaks juba plaan valmis olema ja oma mõtted kiiresti teele saatma.

Just selle veel rahuliku aja saamegi ära sisustada kõikide nende mõtete ja plaanidega, et kevadel ei tekiks ahvatlust tormata aiakeskusesse kust esimesed atraktiivased silmajäänud taimed kohe kaasa osta. Sellised ahvatlusostud ei pruugi hiljem need kõige paremad olla ja siis juhtubki, et istutad mõningaid taimi ikka ja jälle teise kohta ümber, kuid täielikku rahu ikka ei saa.

Soovin sulle ilusat ideelendu ja magusat unistamist, sest just neist saavad alguse kaunid teod ja maagilised aiad.

Sügise teine, tõsisema näoga pool on käes ja tundub nagu selle jõudmisega oleksid lõppenud ka kõik tegemised aias. See ei peaks aga olema põhjus enam mitte aias ilu otsida, sest hoolikalt kujundatud aed paelub nii hilissügisel kui tihti ka talvekuudel. See võlu peitub nüüd rohkem nüanssides, teatud ajahetkedes ja valguses, kuid ei ole kusagile kadunud.

Maailm on kiires muutumises, sama sammu püüab astuda ka aiandus ja aiakujundus. Tihti ei kehti enam vanad väljakujunenud tõed ja arusaamad näiteks sellest, mida aias sügisel teha või kuidas ja kui palju taimi sügisel maani maha lõigata. Veel aastaid tagasi muutusid meie aiad külmade saabudes nukrateks tühermaadeks kus väikesed hajali asuvad kuhjakesed end kergitasid. Täna aga leiame mitmestki aiast püsililli ja kõrrelisi, mis talve tulekuni end kangekaelselt püsti hoiavad, et pakkuda silmailu vaatajale kui ka söögipoolist lindudele.

Aed Tallinnas, mere vahetus läheduses. Kõik fotod on muide tehtud samal päeval, siit näeb kui palju võib Tallinnas eri piirkond taimede elu ja väljanägemist mõjutada. Disainer: Merilen Mentaal

Täiesti ühest vastust selle kohta mida vastu talve alles jätta ühestki aiaraamatust ei saa, arvamusi on palju ja erinevaid. Kõige lihtsam on otsustada selle järgi, et need taimed mis sügisesed vihmad ja tuuled üle elavad ja millel veel mingigi põnev vorm või pruunistunud õienupud on säilinud, see jäta lõikamata ja see mis ära vajub või silmale inetu vaadata, lõika pigem maha. 

Imperata cylindrica 'Red Baron' ehk Harilik alang 'Red Baron'. Suhteliselt pretensioonikas, kuid efektne pilgupüüdja kui tingimused talle sobilikud on.

Kuid milline on ilus vorm? Salvei säilib pikalt oma püstised tugevad võrsed ja annab konkreetse tugeva joone sügiseselt pruunile püsikupeenrale. Lavendli äraõitsenud õievarred vaatavad rõõmsalt eri suundadesse ja pehmendavad salvei konkreetsust. Punase siilkübara äraõitsenud õienupud, samuti päevakübara ja teiste karikakra-tüüpi püsilillede nupud võivad veel pikalt aiale vürtsi lisada. Hilissügisesed õitsejad nagu erinevad kõrgemad ja madalamad astrid ning kukeharjad jäävad veel pikalt õitsema või vähemalt jätavad mulje nagu õitseksid. Õige aeg neid taimi maha lõigata ongi siis kui nad lõpuks alla annavad ja ära väsivad.
Eriti tänuväärsed on aga taasavastatud suuremad kõrrelised, mis oma õisikute või elegantse purskkaevu-laadse vormiga eri toonides beežide ja pruunidena maastikus elevust tekitavad. Kui nad enne varaseid kevadkuid oma vormi ei kaota, siis ei olegi neid mõtet varem maha lõigata.

Aed Maarjamäel. Need kõrrelised jäävad veel pikalt terrasse eraldama ja pakuvad mõnusa õhulise kardina efekti. Disainer: Merilen Mentaal

Veel üks värske tõdemus roosiarmastajatele – roosid ei vaja sügisest lõikust. Pigem jäta nad nii kõrgeks nagu suvi nad kasvatas ja mulda nad õigel ajal üles (kui külmad juba püsivaks muutuvad). Talvekülm näpistab tugevaid ja lõikamata (loe haavadeta) võrseid vähem kui neid, mis vastu talve lõigatud ning uuesti kasvama püüavad hakata. Kevadel on roosi rohkem alles ning jääb pigem ilu- ja hoolduslõikus.

Carex siderosticha 'Variegata' ehk Laialehine tarn 'Variegata'. Tänuväärne taim nii valguses kui varjus.

Sügise lõppakord on muidugi eredavärvilistes lehedes puudel ja põõsastel, mille ilus keegi ei kahtle. Hilisem sügis viib selle viivukese ilu endaga kaasa, kuid jätab hulgaliselt huvitavaid raagus vorme ja värvilisi tüvesid või võrseid. Sellepärast tasub aeda rajades julgelt otsustada just põnevate heitlehiste ja talvevärviliste põõsaste ning puude kasuks nagu näiteks kontpuud, sarapuu ‚Contorta’, tiivuline kikkapuu, kukerpuu ja pihlakas oma marjadega, hall vaher, pensilvaania vaher, punane kask, amuuri toomingas jt.

Puude mõistes on maailm rahulik ja stoiline, nende aeg voolab omas aeglases kindlas rütmis ning selles on midagi imeliselt rahustavat millest  võiks tänapäeva kiire ja rahutu inimene pidepunkti leida. Kuid puid ei ole piisavalt, vähemalt mitte meie endi vahetus läheduses, kui me just metsas ei ela. Neid võiks olla kordades rohkem.

Miks me ei too oma aedadesse enam puid?

Vanade majade ümbrusest leiab palju eakaid puid, mitmed neist on juba oma elu lõpusirgel, kuid on ka selliseid, mis jätkavad veel pikalt peale meie tegutsemisi. Miks ei leia uute majade ümbrusest enam pea ühtegi puud, vähemalt selliseid mida saaks puudeks nimetada, mis ei ole miniatuursed leinavormid või muud pügatud ja valvsalt madalana hoitud põõsaspuud?

Sest uuenduslikud tuuled on meisse ka uued hirmud ja kahtlused puhunud millest nüüd enam nii kergesti lahti ei saa. Uute tegemistega tahtsime kõike uutmoodi teha, vabaneda sellest vanast ‘võsast’ ja pimedusest mis eelmiste aegadega kaasas käis. Nüüd on meil valgus ja päike ja … lagedad aiad milles me end mugavalt ei tunne. Hirm, et puu võtab selle vähesegi päikese on suur ja hirm, et puu sirgub hiiglaseks ning hakkab ka maja ohustama, võib-olla veelgi suurem. Tegelikult on sellel kõigel väga vähe alust tõeliseks hirmuks. Miks?

Mõned toredad ja kasulikud teadmised puude kohta

* Puud aias annavad selle vajaliku kolmanda, peakohal oleva mõõtme, mille abil end aias hubaselt ja koduselt tunneme. Kui toas on meie peakohal olevaks kolmandaks mõõtmeks lagi, siis aeda astudes saab meie laeks taevas, kuid see on liiga kõrgel, et meis hubasuse ja piiratuse/turvalisuse tunnet tekitada.  Siin tulevadki appi puud oma võradega.

* Heitlehine puu maja lähedal annab suvisel ajal varju, kuid laseb talvisel madalal päikesel majani jõuda. Suvised hetked kuumal lõunapoolsel terrassil nõuavad juba ka meie kliimas mingit sorti varju tekitamist ja puu on selleks parim looduslik valik. Samas on heitlehine puu talvel raagus ning laseb oma okste vahelt läbi piisavalt palju päikest mis majani jõuab. Talvine päike on ka madalam ning see jõuab majani madalamalt, tihti lausa altpoolt võra.

* Puud peamistel tuulesuundadel tõkestavad tuult, jaotavad selle ümber ning hoiavad sellega ka maja temperatuuri kõrgema. Samas hoiavad suvised puud maja temeperatuuri veidi madalama. Lisaks puhastavad ja värskendavad puud oma vahetus ümbruses õhku ning on ka tugeva energeetikaga – annavad energiat.

* Heitlehine puu võib olla üks kõige dekoratiivsemaid elemente maja lähedal – oma võra, lehestiku ja tüvega ning aastaaegade muutumisega. Kauni kujuga arhitektuurne puu võib olla väga hea skulptuuri asendaja aias.  

* Puu ei pea olema 20 m kõrge ja 10 m lai. On olemas väga suur valik madalamaid ja väiksemaid puid mis annavad välja puu mõõdu ja täidavad igati oma ülesanded aias. Enne puu valikut tuleb vaid teha väike uuring milline puu kui suureks ja laiaks kasvab, kui kiire kasvuga ta on ning millise kuju ta võtab.  

* Puud annavad paljunõutud privaatsuse naabritest ja kõigest ümbritsevast mida aias olles näha ei tahaks. Nende struktuur jääb alles ka talveks.  

Milliseid puid valida?

Igas aias peaks olema vähemalt 1-3 puud. Väga väikesed aiad võivad piirduda ühe väiksemat kasvu puuga mille koht on hoolega valitud.

* Puu peaks sulanduma oma keskkonda ja sobima sealsete mullastiku- ning kliimatingimustega (mõtle ka varju ja valguse aspektile).

* Järgmisena kaalu puu kasvu ja vormi – milline vorm sulle meeldib, kui kõrgeks võiks puu kasvada? Ära karda puid mis võivad kunagi kasvada 5-6 meetriseks. Istutatuna aia äärde, ei võta nad ära seda ihaldatud päikesevalgust, sest nende varjud lihtsalt ei ulatu nii kaugele. Suvine päike käib kõrgelt ja varjud on seega lühemad, õhtused varjud muutuvad küll pikemaks, kuid siin tulebki appi puude õige paigutamine õigele suunale.

* Mõtle läbi ka detailid – milline on puu leht, milline tüve vorm ja tüve värv – kui dekoratiivne see talvel on? Kas puulehed vahetavad värvi – on kevadel noorte lehtedena näiteks punakad, muutuvad suvel tumeroheliseks ja sügisel puna-kollaseks? Kas puu õitseb, millal ja milliste õitega? Kas kannab vilju või marju? See kõik on oluline kui pead otsustama vaid 1-2 puu kasuks.

* Ära karda sügisest puulehtede langemist. Kui puid on aias piisavalt vähe, ei ole lehtede hilissügisel kokkuriisumine nii suur töö. Langenud lehed on aia kaunis sügise ehe, neid ei pea ilmtingimata kohe kokku riisuma. Lisaks, kui oled ‘rohelise’ mõtlemisega, saad puulehed edukalt kompostiks ära kasutada, eriti õhemad ja kiiremini lagunevad lehed. Kogu need sügisel suurtesse prügikottidesse, hoia neid kinniselt üle talve ja juba järgmisel suvel on enamus lehti kompostina kasutatavad.

Kuhu paigutada puud?

Meie kliimas on väga hea paigutada puud põhja- ja läänesuunale. Põhjast võtavad puud kinni külma põhjatuule ning läänesuunalised tuuled on Eestis valdavad, seega kõige tuulisem suund üldse.

Kui tahta suvist varju tekitada, siis tuleks mõni puu paigutada ka lõunasuunale, suhteliselt maja lähedale, sest muidu ei ole vari piisav. Kindlasti tuleb kaaluda puu kaugust majast, et puu ei hakkaks tulevikus oma kasvuga maja ohustama.

Puud võiksid ääristada aeda, tekitada sinna kõrgema tasapinna kui hekid. Nende abil saad raamida kauneid vaateid ja suunata pilku. Osad puud võiksid jääda ka majale lähemale või teatud aiaruumidesse, kuhu tahad tuua varju või kõrgema peakohal oleva pinna.

Üks soovitus veel – kuna puu on aeglase kasvuga siis vali ta ostes pigem suurem ja vanem kui väike vitsake. Suuremate puudega saad kohese efekti, samas kui rahalises mõttes on kaotus tegelikult väike. Võrdluseks – väike vaher mis on kuni 1 m kõrge võib puukoolis maksta 200.- krooni, kuid üle 3 m puu hind on umbes 1100-1200.- krooni. Samas, enne kulub aastaid kui sellest väikesest puust on sirgunud 3 meetrine puu. Suuremad puud on ka talvekindlamad ja jäävad paremini püsima, lisaks on kauem puukoolis kasvanud puu juba teadlikult vormitud ja sinu valik puu kuju osas muutub lihtsamaks. 

Head puude istutamist, sügis on selleks ideaalne aeg!

Väiksemaid dekoratiivseid heitlehiseid puid – nimekiri

 Acer ginnala (Ginnala vaher)
Acer griseum (Hall vaher)
Acer palmatum (Kämmalvaher)
Acer pensylvanicum (Pensilvaania vaher)
Acer platanoides ‚Globosum’ (Harilik vaher ‚Globosum’)
Acer rubrum (Punane vaher)
Acer rufinerve (Ruskeroodne vaher)
Betula albosinensis (Punane kask)
Cercidiphyllum japonicum (Jaapani juudapuulehik)
Cercis canadensis (Kanada juudapuu)
Magnolia (Magnoolia)
Malus – sordid (Iluõunapuu)
Prunus avium ‚Plena’ (Täidisõieline kirss ‚Plena’)
Prunus maackii (Amuuri toomingas)
Prunus sargentii (Sahhalini kirsipuu)
Prunus serrulata (Peensaagjas kirsipuu)
Pyrus salicifolia ‚Pendula’ (Pajulehine pirnipuu ‚Pendula’)
Rhus typhina (Harilik äädikapuu)
Sorbus sordid (Pihlakas)
Sorbus vilmorinii (Vilmorini pihlakas)

Betula albosinensis ehk Punane kask

Prunus serrula ehk Tiibeti kirsipuu. Osad puud peavad kasvama teatud arvu aastaid, et saavutada oma kauni tüvevärvi, nii ka Tiibeti kirsipuu. Ta on meie tingimustes veidi külmaõrn, kuid soojemates kasvukohtades võiks täiesti edukalt sirguda. Katsetan ise tema kasvatamise ära ning toon tõelistele fännidele ka mõned puud lisaks. Kel huvi, võib mõningaid põnevamaid sorte ka minu käest küsida.

Mida see meie jaoks tähendab? Mida tähendab see aedniku või aiaarmastaja jaoks kes pidevalt kliima meelevallas on?

Kliimatingimuste muutuste jälgimiseks 1988. aastal asutatud Valitsustevaheline Kliimamuutuse Ekspertide Kogu (Intergovernmental Panel on Climate Change), NASA Goddard’i Kosmoseuuringute Instituudi ning East Anglia Ülikooli materjalide alusel on kokku pandud huvitav kaart mis näitab tegelikku temperatuurimuutust maailmas aastate 1976-2006 jooksul.

Sellelt kaardilt võib välja lugeda, et Euroopast eelkõige just Eestis ja Soomes on toimunud kõige suurem temperatuuri tõus – 2-4 kraadi 30 aasta kohta. Maakeelde pannes ehk paremini mõistetavaks saab seda teha nii: 1 kraadine temperatuuri muutus võrdub 160 km jagu lõunasse liikumisega. Ehk 3-4 kraadi puhul oleme omadega jõudnud juba Lõuna-Läti kliimatingimustesse. Kui seda liikumist arvestada aga aastatesse, siis lõunasse liikumise kiirus on 4,8 km aastas või 12 meetrit päevas.  Paneb ju mõtlema.

Soojenemise põhjustajaid on väga palju, need on omavahel seotud ja väga keerulised ning tagajärjed veel suures osas teadmata. Üks on kindel, ilm muutub järjest rohkem ootamatuks, tormid on tihedamad ja veerikkamad ning põuaperioodid samuti pikemad.

Millised on põhilised muutused mida oodata vaadates seda kõike aia tasandilt?

* Talvine niiskus ja vihmad sagenevad ning üha tihedamini kallab vihma suurte kogustena ja mitu päeva järjest. Aias suvel sooje temperatuure nautinud taimed, mis eelistavad head dreaaži, ei taha aga talvist ja kevadist liigniiskust ning lihtsalt ei pea enam järgmise suveni vastu.

* Tormid tihenevad. Üha rohkem on tõsisemaid kahjustusi tekitavaid torme ning atmosfääri liigse energia saatmine suurendab seda turbulentsi veelgi.

* Merevesi on soojenemise tagajärjel tõusmas

* Suved muutuvad soojemaks ja kuivemaks. Muru ja taimed nõuavad rohkem vett, puud võivad veepuuduse tagajärjel oma lehed kaotada

* Talved on pehmemad ja vähesema lumega; kui lund tuleb siis korraga ja palju. Sama kehtib ka vihma kohta

* Kevaded on varasemad saabuma

* Suved pikenevad sügisesse 

* Selged, päikeselised sügisilmad annavad aga värvilisemad lehed

KUS ME KAARDIL ASUME?

Eesti on Külmatsoonide kaardi järgi tsoonides 5 ja 6 nagu all näha.

Viienda ja kuuenda tsooni piir jookseb risti üle Eesti, mis jätab lääneranniku ja saared soojemasse 6. tsooni ja parempoolse osa Eestist viiendasse. See tähendab ka seda, et Lääne-Eestis ja saartel on julgem katsetada taimedega mis on veid külmaõrnad (tsooni 6 või isegi 7 taimedega), andes neile sobilikud kasvutingimused.

Lisaks tasub ka seda teada, et linnades on temperatuur tavaliselt 1-2 kraadi soojem kui maal.

MIDA SIIS NENDE TEADMISTEGA ETTE VÕTTA JA KUIDAS OMA AEDA EDASPIDI TAIMI VALIDA?

Katseta uute taimedega

Väga paljud aiasõbrad tahavad katsetada uute ja huvitavate taimedega. Nüüd on see aeg käes. Vastavalt oma asukohale vali ka taimed. Kui julged veidi külmaõrnadega katsetada siis loo neile ideaalsed mullatingimused, uuri nende päikese-, drenaaži- ja katmisvajadusi. Kui kõik tingimused täidetud, peaksid saama igati positiivse tulemuse.

Ole rohelisem – kogu vett ja kasuta seda aias; kogu süsinik taimedesse

Looduslikust materjalist ja vett läbilaskvad sillutised on paremad kui betoonpõhjal sillutised. Betooni tootmine aitab kliimamuutustele kaasa ning ei anna aiale paraku midagi tagasi. Mida rohkem sadusid, seda rohkem vett millel ei ole kusagile imbuda kui aias on suured sillutatud alad ja seda märjemad on alad mis asuvad vahetult sillutiste lähedal.

Multšides ja komposti ning orgaanilisi väetisi lisades parandad mullatingimusi ja lased veel paremini sinu taimedeni jõuda. Puude ja põõsaste kasvatamisega aitad süsihappegaasi vähendada.

Ole fleksibiilne

Ole valmis katsetama, muutma ja uusi lahendusi otsima. Hoia oma taimed tugevad ja elujõulised, hoolitse nende eest, vajadusel noorenda või vaheta tugevama uue ja tervema sordi vastu välja. Taimehaigused on varmad levima ja neid tekib pidevalt juurde. Püüa end natukenegi kursis hoida uute ja alternatiivsete tõrjemeetodite või haiguste ennetamisega.

Tegutse loodussõbralikult

Hoia käärid ja muud töövahendid teravad ning loobu elektriliset muruniidukist kui suudad. Taaskasuta materjale ning komposti kõik aiajäägid, välja arvatud haiged taimed.

Aed ja maja täiendavad üksteist ning ideaalis ei püüa kumbki teist üle trumbata. Nende vahel on harmoonia, majast saab sujuvalt aed ja aiast sujuvalt maja. See toimib juhul kui mõlema iseloom ja eripärad on arvesse võetud. Alguses saab maja ikka suurema sõnaõiguse, sest maja järgi ehitame ju aia. Ja siin tuleb mängu geomeetria. Kõik majad on geomeetrilised – ristkülikud, kaared, ringid, ruudud, sirged jooned – sellest kõigest hakkab  arhitekt maja looma. Samamoodi tuleks ka aeda looma hakata, järgides neidsamu jooni, ristkülikuid ja kaari, mis maja oma kujuga ette annab. See on esimene harmoonia saladus.  Teine harmoonia saladus on kõik need geomeetrilised kujundid omavahel tööle panna. Kui üks hästi kujundatud aed n.ö algelementideni paljaks võtta ja paberile panna, siis peaks sellest saama üksteist osaliselt katvate ruutude, ristkülikute ja ringide kogumi.  

Annan siin mõned praktilised näited, kuidas lugeda aiakujundajate poolt tehtud kahemõõtmelisi disainijooniseid ehk kujundatud aiaplaane. Vaatame koos, kuidas  geomeetria mängima hakkab.

Alustuseks väike harjutus – pildil on lihtne näide, kuidas maja juures asuv terrass moodustab osa ristkülikust ning selle ääres olev tumeda pinnaga veesilm kopeerib tema kuju. Veesilma ilmestab ja pehmendab välimises ääres olev samakujuline peenar ja veel kord rõhutab sama geomeetriat terrassi sisse ehitatud L-kujuline minipeenar.  

Kuid läheme edasi ambitsioonikama aiaplaani juurde. Siin joonisel on aed, mis on oma joone saanud maja iseloomustava kaaremotiivi järgi. Maja ise on joonisel valge, terrassid ja teed beežid ning ülejäänud juba tuttavalt roheline. Põhiterrass kopeerib täpselt maja kuju ja sama teeb ka terrassiga paralleelselt jooksev väike tee koos peenraribadega. Edasi saab kaarest suur pügatud muruga ring ning hekiread kordavad ringimotiivi. Majast vasakul asuv ruudukujuline klassikaline aed aga kasutab ära maja, koridori ning teise majaosa (mida pole pildil) poolt tekitatud ruudukujulist ruumi. Poolkaarekujuline lauaga õhtusöögiterrass on maja pool ääres sirge servaga ning aia pool jällegi ringilt oma kuju saanud. Kogu see aed on väga geomeetriline ja mõjub ühtse tervikuna, millest võid aimu saada järgmiselt pildilt, mis vaatab terrassilt pügatud muruplatsile ja seda ääristavatele hekkidele.

Mõlemad joonised -  © Acres Wild tööd ja omandus.

Vaatame järgmisena veel seda, kuidas üks aed võib saada väga erineva lahenduse, vastavalt sellele, kes on disaini autor, kes kuidas asju näeb ning millised on tema ideed.

Mõlemad joonised on ühe aia kaks erinevat nägemust, mõlemad lähtuvad geomeetriast ja annavad harmoonilise lõpplahenduse. Kumma kasuks otsustada, sõltub juba sinu enda maitsest.

Parempoolne joonis jaotab aia aktiivse tegevuse osa nii paremale kui ka vasakule ning moodustab maja ette (siseõue) julgete kaartega muruplatsi. Vasakpoolne joonis aga paneb rõhu just maja ees olevale ruumile ning jagab selle omakorda erinevateks aiaosadeks, jättes võimaluse ka mujale aeda uitama sattuda.  

Vasakpoolne aed lähtub maja kujust, maja lähedal on maja kopeerivad pikad kitsad ristkülikud – aiateed ja lillepeenrad. Lisaks peegeldab basseini ja suvemajaga aiaosa tervet maja enda kuju – ristkülikut. Sama teeb ka paremal olev klassikaline aed. Siin on tähtis mõlemad aiaosad õigetesse proportsioonidesse saada.  

Parempoolse joonise aed kopeerib samuti maja jooni oma terrassi, teede ja lillepeenardega. Majast eemale jõudes, kasutab aed L-kuju ja siksaki motiivi, sidudes kõik omavahel tervikuks. Siin on palju jooni, mis üksteisest innustust saanud ning pikemalt või lühemalt paralleelselt jooksevad. Lisaks võib jooniselt leida palju suuri ristkülikuid, mis katavad pool aeda või enamgi veel (vaata puude- ja põõsarivisid ning tumerohelisi ribasid murus).  

Seega, üks aed võib saada kasvõi kümme erinevat head lahendust kui nad kõik lähtuvad geomeetria põhitõdedest.

Kuid miks järgida geomeetriat? Meie silm on harjunud tasakaalu ja ilu otsima kõiges, mida me vaatame. Silmitsedes kahte kõrvuti seisvat puud, jääb pilk peatuma puude vahele. Vaadates aga kolme puud, langeb pilk keskmisele. Loodus on täis sümmeetriat, mida me püüame oma aias jäljendada. Lihtsaim viis selleks on kasutada koolis õpitud geomeetriat ning seejärel lasta loodusel endal seda pehmendada, sest loodust ideaalselt kopeerida ei suuda me kahjuks kunagi. Seega, rajame sirged peenrad ja istutame taimed, mis ise sellele peenrale veidi looduslikuma ja pehmema joone annavad. Amööbikujulise lainelise joonega peenar maja vahetus läheduses mõjub eriti võõrana, see on kui aiale pealesunnitud kohustus olla looduslik. Seda enam, maja ise on ju inimese poolt ehitatud ja geomeetriline.

Neidsamu põhitõdesid tasub meenutada kui hakkad oma aeda ümber korraldama või alustad täiesti algusest. Loodan, et see aitab sul ka uue pilguga vaadata sulle tehtud aiakujunduse pakkumisi, kas seal saab ikka olema see rahu ja harmoonia, mille nimel terve suve vabatahtlikult ehitusplatsil elad ning mille alla päris korraliku eelarve paigutad.

Meie elu on täis müüte ja arvamusi mis meid pärsivad ja raamides hoiavad. Need on kellegi teise poolt avaldatud arvamused meie oskuste ja tegemiste kohta, hirmud, mis meid tagasi hoiavad. Nii on ka disainimaailmas, seal öedakse päris tihti, et tavaline, mitte-disainiala-inimene kujundamisega hakkama ei saa. Olgu see siis aia või mistahes muu asja kujundamine.

Õnneks on tegemist müütidega, mis ei kehti kui sa teed midagi endale ja ise, sul on vaja vaid vahendeid ja teadmisi mille abil kõik ära teha ja õppida oskab ju igaüks.  

Siin all lugemiseks neli enamlevinud aia kujundamisega seotud müüti.    

1)  Aia kujundamine on vaid proffide pärusmaa, tavainimene sellega hakkama ei saa

    Ei ole tõsi. Igaüks meist võib kujundada oma aia omades põhiteadmisi      ja teatud võtteid, mille abil teha aiaplaan ja selle alusel omakorda     ehitada aed. Proffidel on kindlasti rohkem kogemusi ja neil läheb töö        käes kiiremini, kuid aia kujundamine ei ole ju võidusõit, et oleks vaja       kohe ja kiiresti valmis saada. See on naudingut pakkuv protsess, mis       mõne inimese jaoks tähendabki mitut aastat tunnetamist ja     mõtisklemist enne kui õige tunne tekib.

2)   Selleks, et aeda kujundada, peab oskama joonistada

    Ei pea oskama joonistada. Joonistamisest on abi aiaplaani       presenteerimisel, kuid kui sa teed plaani endale, siis kellele seda esitleda? Joonlaua, pliiatsi ja paari kasuliku abivahendiga suudad   sama hästi enda aiaplaane teha kui see kes hästi joonistab.

3)   Aia kujundamise juurde on vaja kalleid programme, millega teatud tehnilisi jooniseid teha või mille abil taimede kogused välja arvestada jne

     Saab ka ilma. Sajandeid on jooniseid tehtud käsitsi ja sama hästi saab      ka edasi teha. Kellel on piisavalt tahtmist ja aega süveneda ning paneb

    töösse oma hinge ja armastuse, saab kindlasti hakkama. Muidugi on teatud jooniseid lihtsam või kiirem teha arvuti abil, kuid selleks      peab tõesti omama programmi ja seda ka hästi valdama. Vastasel juhul    on programm vaid nuhtluseks ja peavalu tekitajaks.

4)  Aia rajamine on kallis, seda ei saa endale väheste vahenditega lubada

    Ei ole nõus. Aeda saab rajada soodsate või hoopis taaskasutatavate materjalide abiga, järk-järgult, isekasvatatud taimedega jne. Siit lehelt leiad edasipidi nii mõnegi hea nipi, kuidas kokkuhoidlikult ja

    mõistlikult endale aed saada.

KUIDAS SEE KURSUS SIND AITAB

Oled tulnud õigesse kohta, sest edasi saab ainult paremaks minna. Just sulle kel on soov ise oma aed ära kujundada, kirjutangi põhjaliku ja väga praktilise e-kursuse, mille abil saad ise oma aia algusest lõpuni ära kujundada.

Mida sa e-kursuselt saad:

• Põhjaliku, samas kergestiloetava materjali kõikide sammude kohta, kuidas ja mille abil teha oma aiaplaanid
• Praktilised näited, joonised, fotod ja seletused nii abivahendite kui ka erinevate teemade kohta
• Taimedega kujundamise põhitõed, kavalaid nippe ja juhiseid
• Hulgaliselt nõuandeid ja teadmisi aia rajamise juurde, nagu aiavalgustuse ja aiapiirete planeerimise, vee ärajooksu korraldamise, mullastiku määramise oskuse ja palju muud
• Saad õppida sulle sobilikul ajal, oma kohas ja tempos ning millal tahes
• Saad alati tagasi tulla kursuse õppekeskkonda, kuhu lisandub uuendusi ja värskeid materjale
• BOONUS: ligipääs ka ainult kursuslastele mõeldud Sisefoorumile, kus kõike kursusel õpitut ja tekkivaid küsimusi teistega arutada saab, leiab mõttekaaslasi ning uusi ideid. Ka mina olen foorumi tihe külastaja ja küsimustele vastaja
• Sisegalerii pääsu – võimaluse vaadata ja arutada teiste tehtud töid ja jooniseid

KURSUSE VORM – E-ÕPPEKESKKOND

Kursus on jagatud enam kui 25-ks eraldi teemaks ning veel eraldi alateemadeks. Suurem osa kursusest on kirjutatud tekstina koos abistavate joonistega, kuid on ka videojuhendeid paremaks, kiiremaks ja lihtsamaks õppimiseks.  Kursus on veebipõhine ehk peale kursusetasu maksmist, saad alalise pääsu ja salasõna oma õppekeskkonda minekuks ja seal ringitoimetamiseks.

Kui sulle tundub, et oma plaanide valmides ei ole sa oma töös täiesti kindel, saad küsida ka tagasisidet või nõu ja abi muudatuste tegemisel.

MIKS MA SELLE KURSUSE SINUNI TOON

Olen eelnevalt juba mitu hooaega aiakujunduse koolitusi läbi viinud, seda paraku piiratud ringile, sest need on toimunud tavaliste kursustena. Usun, et paljud need, kes minu kursustele füüsiliselt tulla ei saa, kuid tahaksid ise oma aia kujundada, saavad palju kasu sellest e-versioonist.

Miks ma seda kursust kirjutan? Sellepärast, et

• tunnen, et just praegu on õige aeg, sest paljud tahaksid ise osata oma aeda kujundada ja rajada
• tahan oma Inglismaal õpitud teadmisi ja maailmas saadud kogemusi sinuga jagada
• soovin, et Eesti aiad saaksid ilusamad ja kujundatumad kui nad hetkel on
• leian, et aia rajamine ja omamine teeb meie elu palju helgemaks, sest aia näol on meil koht kuhu minna rahu otsima ja energiat taastama

Siin all mõned mõtted minu kursustel osalenute käest:

MILLAL E-KURSUS VALMIB?

E-kursus on juba valminud, vaata linki www.omaaiakujundamine.eu/e-kursus 

Et ühiselt hea tulemuseni jõuda ja koos luua just selline keskkond kus kõigil on hea ning huvitav, tahangi küsida sinu arvamust –

 Mis sind aia kujundamise juures kõige rohkem huvitab, millest tunned puudust, millest tahaksid lugeda või mida juurde õppida?

Lisa oma kommentaarid siia alla (kliki pealkirja KÜSIN… peale alustuseks) ja ära häbene oma mõtteid avaldada, sest kõik mõtted on väärt mõtted. Aitäh!