GEOMEETRILINE AED

Sattusin kord sõbra poolt korraldatud suvisele grillipeole ning tema aeda astudes, võlus mind miski koheselt – seal valitses harmoonia ja rahu, mingi seletamatu salapära ja tõmme oli sellel aial. Teine kord külastasin ühte professionaali poolt kujundatud aeda ja ma ei leidnud sealt sedasama harmooniat, midagi häiris. See kõik oli enne seda kui ma teadlikult aiakujunduse põhitõdedega tutvuma hakkasin ning nendele saladustele ka jälile jõudsin. Mis siis mõjutas mind sel suvepäeval?

 

Aed ja maja täiendavad üksteist ning ideaalis ei püüa kumbki teist üle trumbata. Nende vahel on harmoonia, majast saab sujuvalt aed ja aiast sujuvalt maja. See toimib juhul kui mõlema iseloom ja eripärad on arvesse võetud. Alguses saab maja ikka suurema sõnaõiguse, sest maja järgi ehitame ju aia. Ja siin tuleb mängu geomeetria. Kõik majad on geomeetrilised – ristkülikud, kaared, ringid, ruudud, sirged jooned – sellest kõigest hakkab  arhitekt maja looma. Samamoodi tuleks ka aeda looma hakata, järgides neidsamu jooni, ristkülikuid ja kaari, mis maja oma kujuga ette annab. See on esimene harmoonia saladus.  Teine harmoonia saladus on kõik need geomeetrilised kujundid omavahel tööle panna. Kui üks hästi kujundatud aed n.ö algelementideni paljaks võtta ja paberile panna, siis peaks sellest saama üksteist osaliselt katvate ruutude, ristkülikute ja ringide kogumi.  

 

Annan siin mõned praktilised näited, kuidas lugeda aiakujundajate poolt tehtud kahemõõtmelisi disainijooniseid ehk kujundatud aiaplaane. Vaatame koos, kuidas  geomeetria mängima hakkab.

 

Alustuseks väike harjutus – pildil on lihtne näide, kuidas maja juures asuv terrass moodustab osa ristkülikust ning selle ääres olev tumeda pinnaga veesilm kopeerib tema kuju. Veesilma ilmestab ja pehmendab välimises ääres olev samakujuline peenar ja veel kord rõhutab sama geomeetriat terrassi sisse ehitatud L-kujuline minipeenar.  

 

 

Kuid läheme edasi ambitsioonikama aiaplaani juurde. Siin joonisel on aed, mis on oma joone saanud maja iseloomustava kaaremotiivi järgi. Maja ise on joonisel valge, terrassid ja teed beežid ning ülejäänud juba tuttavalt roheline. Põhiterrass kopeerib täpselt maja kuju ja sama teeb ka terrassiga paralleelselt jooksev väike tee koos peenraribadega. Edasi saab kaarest suur pügatud muruga ring ning hekiread kordavad ringimotiivi. Majast vasakul asuv ruudukujuline klassikaline aed aga kasutab ära maja, koridori ning teise majaosa (mida pole pildil) poolt tekitatud ruudukujulist ruumi. Poolkaarekujuline lauaga õhtusöögiterrass on maja pool ääres sirge servaga ning aia pool jällegi ringilt oma kuju saanud. Kogu see aed on väga geomeetriline ja mõjub ühtse tervikuna, millest võid aimu saada järgmiselt pildilt, mis vaatab terrassilt pügatud muruplatsile ja seda ääristavatele hekkidele.

 

 

Mõlemad joonised -  © Acres Wild tööd ja omandus.

Vaatame järgmisena veel seda, kuidas üks aed võib saada väga erineva lahenduse, vastavalt sellele, kes on disaini autor, kes kuidas asju näeb ning millised on tema ideed.

Mõlemad joonised on ühe aia kaks erinevat nägemust, mõlemad lähtuvad geomeetriast ja annavad harmoonilise lõpplahenduse. Kumma kasuks otsustada, sõltub juba sinu enda maitsest.

 

 

 

 

 

 

 

Parempoolne joonis jaotab aia aktiivse tegevuse osa nii paremale kui ka vasakule ning moodustab maja ette (siseõue) julgete kaartega muruplatsi. Vasakpoolne joonis aga paneb rõhu just maja ees olevale ruumile ning jagab selle omakorda erinevateks aiaosadeks, jättes võimaluse ka mujale aeda uitama sattuda.  

 

Vasakpoolne aed lähtub maja kujust, maja lähedal on maja kopeerivad pikad kitsad ristkülikud – aiateed ja lillepeenrad. Lisaks peegeldab basseini ja suvemajaga aiaosa tervet maja enda kuju – ristkülikut. Sama teeb ka paremal olev klassikaline aed. Siin on tähtis mõlemad aiaosad õigetesse proportsioonidesse saada.  

 

Parempoolse joonise aed kopeerib samuti maja jooni oma terrassi, teede ja lillepeenardega. Majast eemale jõudes, kasutab aed L-kuju ja siksaki motiivi, sidudes kõik omavahel tervikuks. Siin on palju jooni, mis üksteisest innustust saanud ning pikemalt või lühemalt paralleelselt jooksevad. Lisaks võib jooniselt leida palju suuri ristkülikuid, mis katavad pool aeda või enamgi veel (vaata puude- ja põõsarivisid ning tumerohelisi ribasid murus).  

Seega, üks aed võib saada kasvõi kümme erinevat head lahendust kui nad kõik lähtuvad geomeetria põhitõdedest.

 

Kuid miks järgida geomeetriat? Meie silm on harjunud tasakaalu ja ilu otsima kõiges, mida me vaatame. Silmitsedes kahte kõrvuti seisvat puud, jääb pilk peatuma puude vahele. Vaadates aga kolme puud, langeb pilk keskmisele. Loodus on täis sümmeetriat, mida me püüame oma aias jäljendada. Lihtsaim viis selleks on kasutada koolis õpitud geomeetriat ning seejärel lasta loodusel endal seda pehmendada, sest loodust ideaalselt kopeerida ei suuda me kahjuks kunagi. Seega, rajame sirged peenrad ja istutame taimed, mis ise sellele peenrale veidi looduslikuma ja pehmema joone annavad. Amööbikujulise lainelise joonega peenar maja vahetus läheduses mõjub eriti võõrana, see on kui aiale pealesunnitud kohustus olla looduslik. Seda enam, maja ise on ju inimese poolt ehitatud ja geomeetriline.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Neidsamu põhitõdesid tasub meenutada kui hakkad oma aeda ümber korraldama või alustad täiesti algusest. Loodan, et see aitab sul ka uue pilguga vaadata sulle tehtud aiakujunduse pakkumisi, kas seal saab ikka olema see rahu ja harmoonia, mille nimel terve suve vabatahtlikult ehitusplatsil elad ning mille alla päris korraliku eelarve paigutad.

 

AIAKUJUNDUSE MÜÜDID

Meie elu on täis müüte ja arvamusi mis meid pärsivad ja raamides hoiavad. Need on kellegi teise poolt avaldatud arvamused meie oskuste ja tegemiste kohta, hirmud, mis meid tagasi hoiavad. Nii on ka disainimaailmas, seal öedakse päris tihti, et tavaline, mitte-disainiala-inimene kujundamisega hakkama ei saa. Olgu see siis aia või mistahes muu asja kujundamine.

 

Õnneks on tegemist müütidega, mis ei kehti kui sa teed midagi endale ja ise, sul on vaja vaid vahendeid ja teadmisi mille abil kõik ära teha ja õppida oskab ju igaüks.  

Siin all lugemiseks neli enamlevinud aia kujundamisega seotud müüti.    

 

1)  Aia kujundamine on vaid proffide pärusmaa, tavainimene sellega hakkama ei saa

    Ei ole tõsi. Igaüks meist võib kujundada oma aia omades põhiteadmisi      ja teatud võtteid, mille abil teha aiaplaan ja selle alusel omakorda     ehitada aed. Proffidel on kindlasti rohkem kogemusi ja neil läheb töö        käes kiiremini, kuid aia kujundamine ei ole ju võidusõit, et oleks vaja       kohe ja kiiresti valmis saada. See on naudingut pakkuv protsess, mis       mõne inimese jaoks tähendabki mitut aastat tunnetamist ja     mõtisklemist enne kui õige tunne tekib.

 

2)   Selleks, et aeda kujundada, peab oskama joonistada

    Ei pea oskama joonistada. Joonistamisest on abi aiaplaani       presenteerimisel, kuid kui sa teed plaani endale, siis kellele seda esitleda? Joonlaua, pliiatsi ja paari kasuliku abivahendiga suudad   sama hästi enda aiaplaane teha kui see kes hästi joonistab.

 

3)   Aia kujundamise juurde on vaja kalleid programme, millega teatud tehnilisi jooniseid teha või mille abil taimede kogused välja arvestada jne

     Saab ka ilma. Sajandeid on jooniseid tehtud käsitsi ja sama hästi saab      ka edasi teha. Kellel on piisavalt tahtmist ja aega süveneda ning paneb

    töösse oma hinge ja armastuse, saab kindlasti hakkama. Muidugi on teatud jooniseid lihtsam või kiirem teha arvuti abil, kuid selleks      peab tõesti omama programmi ja seda ka hästi valdama. Vastasel juhul    on programm vaid nuhtluseks ja peavalu tekitajaks.

 

4)  Aia rajamine on kallis, seda ei saa endale väheste vahenditega lubada

    Ei ole nõus. Aeda saab rajada soodsate või hoopis taaskasutatavate materjalide abiga, järk-järgult, isekasvatatud taimedega jne. Siit lehelt leiad edasipidi nii mõnegi hea nipi, kuidas kokkuhoidlikult ja

    mõistlikult endale aed saada.